Smiltene ev.- luterlik kirik
See on Lätis ainus tüüpiline ristikujuline kirik (pühitsetud 1895. aastal) ja sellele on antud riikliku tähtsusega kultuurimälestise staatus.
Smiltene koguduse kiriku tempel sisaldab numbrit 1370, mis on kihelkonna asutamise aasta. Esimene puukirik asus Rüütlite palee keskuses. 1702. aastal põletasid Vene väed kiriku ja viisid kella Pihkvasse.
Praeguse kirikuhoone rekonstrueerimine algas 1857. aastal. Mārcis Sārums kavatseb uuesti üles ehitada Smiltene kiriku, mis kujunes peaaegu täielikuks uueks ehitiseks, kuna vanast kirikust oli alles vaid mõni sein, mis ehitati uue kiriku altariosa. Rekonstrueerimisprojekt juba 1850. aastal. töötas välja puusepp Friedrich Hess Limbaži linnas. Rekonstrueerimistööd on tehtud korralikult ja kohusetundlikult. Hoone lõplik valmimine ja uue kiriku pühitsemine toimus 1859. aastal. 30. oktoober. Smiltene kiriku altarilt leitud puult leiti järgmine pliiatsikiri: “eesahka Tanni 1857 gadd 23. aprill Buhwet un tanni 1859 aasta lõpetas winnu, Buhwmeisters oli Mahrz Sahmm Muhrneek Meister oli Jahn Kampe Dsenna Jahn Linnuks oli Tohrn Master ning Kanzel ja Altar tegid sama Muhrneek Mei ster Kirjutas Pehter Ķalleij Sahrtna Ammata metsas » Ernst von Liphardi altarimaali “Kristuse ülestõusmine” kinkis kirikule toonase Smiltene mõisa omanik proua Bandava. Teadmata põhjustel taastas selle mõni aasta hiljem J. Rozentāls. Kirikukell on Läti endise presidendi Kārlis Ulmanise kingitus. Kirikus on olnud pastoreid, kes on olnud silmapaistvad isiksused Jumala ja inimeste teenimisel. Svante Gustavs Dīcs on tuntud oma vaimulike laulude poolest. Jēkabs Lange on kirjutanud esimese saksa-läti sõnaraamatu. Kārlis Kundziņš on oma elust Smiltenes elanike ja koguduse kohta kokku võtnud raamatus “Minu elu märts”. Praegu toimuvad kirikus igal pühapäeval jumalateenistused ning erinevate artistide ja kooride kontserdid.
